Eile lahkus meie seast tunnustatud keemiateadlane, akadeemik Andres Öpik.
Andres Öpik sündis 4. mail 1947 Tallinnas. Lõpetanud 1965. aastal Tallinna reaalkooli ja 1970. aastal Tallinna tehnikaülikooli, kaitses ta 1980. aastal Tartu ülikoolis keemiakandidaadi teadusliku kraadi, mida praegu loetakse võrdseks PhD kraadiga.
Kogu tema teaduselu on olnud seotud Tallinna tehnikaülikooliga. Alustanud insenerina, käis ta läbi pea kõik akadeemilise ametiredeli astmed assistendist füüsikalise keemia professorini. Kokku 23 aastat, 1991–2014, pidas ta pingutavat dekaani ametit, algul keemiateaduskonnas ja hiljem keemia- ja materjaliteaduskonnas. Alates 2015. aastast oli ta Tallinna tehnikaülikooli nõukogu liige ning alates 2019 tehnikaülikooli materjali- ja keskkonnatehnoloogia instituudi vanemteadur ning emeriitprofessor.
Andres Öpiku teaduslikud huvid on seotud spetsiifiliste polümeermaterjalide omaduste uurimise, valmistamise ja rakendustega. 1985. aastal pälvis ta Eesti NSV teaduspreemia kollektiivi liikmena ning 2006. aastal riigi teaduspreemia akadeemik Enn Mellikovi töörühmas päikeseelementide uute materjalide ja konstruktsioonide uurimise eest.
Eesti Teaduste Akadeemia liikmeks tehnikateaduste alal valiti Andres Öpik 2013. aastal. Ka tema isa, energeetikateadlane Ilmar Öpik (1917–2001) oli teaduste akadeemia liige. Tema vanaonu, astronoom Ernst Öpik (1893–1985) kuulus 1938. aastal loodud Eesti teaduste akadeemia esimesse koosseisu.
Akadeemik Öpik oli hinnatud õppejõud, kelle juhendamisel on kaitstud 13 doktoritööd. Temalt on ilmunud üle 250 teaduspublikatsiooni ning mitu kõrgkooliõpikut. Ta on pälvinud Valgetähe IV klassi teenetemärgi (2006) ja tehnikaülikooli teenetemedali Mente et Manu (2007).