Detsembris jõudsid lugejateni teadusajakirjade Proceedings of the Estonian Academy of Sciences, Estonian Journal of Earth Sciences, Estonian Journal of Archaeology, Oil Shale, Linguistica Uralica ja TRAMES värsked väljaanded.
Lühiülevaated detsembris ilmunud ajakirjadest:
LINGUISTICA URALICA
Linguistica Uralica 2021. aasta detsembrinumbris on kaks artiklit keelesuhete mõju kohta: Vilja Oja (Tallinn) käsitleb oma uurimuses „Läänemeresoome linnasenimetused” läänemeresoome keeltes linnaseid kui õllepruulimise olulist koostisosa tähistavate sõnade struktuuri, etümoloogiat, semantikat ja levikut. Enamik neist nimetustest on kujunenud mitmesuguste laensõnade põhjal. Irina Homtšenkova (Moskva) ja Polina Plešak (College Park, USA) tutvustavad oma ühisartiklis „Vene arvsõnade kasutamisest mokša ja mäemari keeles” korpusepõhist keeleuuringut, mille eesmärgiks oli välja selgitada tegurid, mis võivad kakskeelsete kõnelejate keelevalikut arvsõnafraaside puhul mõjutada.
Sisukorra ja artiklite täistekstid leiab SIIT.
TRAMES. A JOURNAL OF THE HUMANITIES AND SOCIAL SCIENCES
Ajakirja Trames värske numbri avaartiklis käsitlevad Tartu Ülikooli autorid Kristjan Kikerpill ja Andra Siibak Covid-19 pandeemiast tingitud rakendussotsioloogilisi küberrünnakuid. Nende uurimus põhineb 563 rahvusvahelise uudisloo sisuanalüüsil, mis käsitlevad vastavaid rünnakuid. Töö näitab ilmekalt, kuidas kurjategijad kasutavad oskuslikult sotsiaalset konteksti ja matkimist, et teha oma rünnakud usutavamaks. Peamised petusõnumites kasutatud teemad hõlmavad terviseteavet, isikukaitsevahendeid, ravi, rahalist abi ja annetusi.
Hispaania autorid Nuria Sánchez, Jaume Masip ja Carmen Herrero käsitlevad seda, kuidas inimesed avastavad või püüavad avastada valesid igapäevaelus. Teema on oluline selleks, et inimesed suudaksid läbi näha ka sotsiaalselt konstrueeritud internetipettuseid.
Kolmas artikkel Tramese neljandas numbris on vene teadlastelt. Tatiana N. Litvinova ja David G. Bdoyan käsitlevad tšerkesside rahvusrühma, mis paikneb nii Venemaal kui ka Türgis ning nende eneseteadvust ja piiriülest konsolideerumist. Venemaal elab umbes 700 000 ja Türgis 2,5 miljonit tšerkessi.
Pakistani õpetlased Muhammad Nadeem Mirza ja Shaukat Ayub analüüsivad Hiina ja Vene konkurentsi mõjusfääride üle Kesk-Aasias. Seejuures on huvitav, kuidas Venemaa tunneb ebamugavust oma mõju kaotamise pärast nn. lähivälismaal.
David W. Kim, kes töötab nii Austraalias kui ka Lõuna-Koreas, käsitleb õpetlaste tagakiusamist Koreas 1519. aastal. See oli üks neljast tollasest nn. suurpuhastusest, mille käigus uuskonfutsiaanlikke õpetlasi hukati, saadeti pagendusse või lihtsalt vallandati. Uuringus lähenetakse tagakiusamistele filosoofilisest vaatepunktist.
Tramese neljanda numbri viimane artikkel on Saudi Araabia uurija Fahd Mohammed Taleb Saeed Al-Olaqi võrdlev käsitlus Jeesuse ja Muhamedi humaansusest, et aidata kaasa rahule ja sallivusele kogu maailmas.
Sisukorra ja artiklite täistekstid leiab SIIT.
ESTONIAN JOURNAL OF ARCHAEOLOGY
Ajakirja Estonian Journal of Archaeology 2021. aasta teine, senistest märksa mahukam number sisaldab viit artiklit Eesti, Leedu ja Suurbritannia uurijatelt. Ajas kõige kaugemale tagasi ulatub Margot Lanemani analüüs Rebala Lastekangrute dateerimisest radiosüsiniku meetodil. Muuhulgas avastati nendest kalmetest Eesti seni kõige vanema kodukana luu, millest kõneleb Freydis Ehrlichi ja ta kolleegide kirjutatud uurimus. Marcus Roxburghi artikkel keskendub Jäbara C kivikalmest leitud vasesulamitest valmistatud esemete kronoloogiale ja päritolule. Hiljuti Tallinna Kalamaja piirkonnas avastatud 15. sajandi nn prügialade sensatsiooniliselt rikkaliku ja ainulaadse materjali hulgas leiduvaid münte ja pitsateid käsitlevad Ivar Leimus ja Andres Tvauri. Vilniuse vanalinna arheoloogilistest kihtidest päevavalgele toodud vanimaid savipiipe analüüsib aga Leedu arheoloog Atas Žvirblys.
Sisukorra ja artiklite täistekstid leiab SIIT.
PROCEEDINGS OF THE ESTONIAN ACADEMY OF SCIENCES
Detsembris ilmus ajakirjal Proceedings of the Estonian Academy of Sciences kaks temaatilist numbrit.
Esimene neist sisaldab valitud artikleid Tallinna Tehnikaülikooli korraldatud ühendkonverentsi ”Kaasaegne materjaliteadus ja tootmistehnika” (Modern Materials and Manufacturing 2021) ettekannetest. Konverentsil osales 450 teadurit 17 riigist Euroopast ja USA-st, mille käigus on avaldatud 22 artiklit. Materjaliteaduse ja -tehnika valdkonna ettekannetest on valitud 7 artiklit ning tootmistehnika ja Tööstus 4.0 lahenduste valdkonnast 15 artiklit. Konverentsi fookuses oli robootika, nn. asjade internet, digitaalsed kaksikud, 3D printimine, iseliikuvad sõidukid jt Tööstus 4.0 taseme uudsed rakendused.
Sisukorra ja artiklite täistekstid leiab SIIT.
Teine kogumikonEest, Läti ja Leedu ülikoolide koostööna toimunud konverentsi „Nägemine ja taju“ (International Symposium on Visual Physiology, Environment and Perception) valikartiklitest. Kaheksas artiklis on vaatluse all mitmed uued meetodid nägemise ravist, selle kontrollimisest ja nägemist mõjutavatest teguritest ning nägemise kui ka taju omavahelistest seostest. Uudse meetodina on vaatluse all arvutimängude kasutamine amblüoopia ravis, kus uuritakse sinist valgust blokeerivate läätsede mõju silmale ning testitakse vaatamiskauguse mõju nägemisele. Ühtlasi uuritakse erineva fookuskaugusega pildistatud fotode mõju inimeste tuvastamise täpsusele.
Sisukorra ja artiklite täistekstid leiab SIIT.
ESTONIAN JOURNAL OF EARTH SCIENCES
Ajakirja Estonian Journal of Earth Sciences detsembri number sisaldab viit artiklit, millest neli on aluspõhja geloogia ja paleontoloogia ning üks geotehnika alalt.
Kārlis Kukemilks ja Mārtiņš Vilnītis uurisid Kesk-Läti Turaida lossimäe nõlvade püsivust, kasutades Plaxis 3D tarkvara. Nad näitavad, et modelleerimise tulemused on lähedased looduslikele tingimustele ja aitavad ennustada maalihete esinemist kolluuviumis.
Bilal Gul ja kaasautorid esitavad uusi andmeid stabiilsete süsiniku- ja hapnikuisotoopide koosseisu kohta Ordoviitsiumi lõpu massilise väljasuremise ajal Eestis. Nad uurivad kogukivimi hapnikuisotoopide kasutatavust paleokliima rekonstrueerimisel ja järeldavad, et globaalse jahenemise sündmus on andmestikus esindatud.
Natalia Radkovets ja kaasautorid iseloomustavad Lääne-Ukraina ja Loode-Moldova Ediacara ladestu orgaanikarikkaid Kaluse kihte, mis kujutavad endast madala kvaliteediga süsivesinike lähtekivimit. Mineraloogiline analüüs näitab, et need kivimid võivad sobida hüdrauliliseks purustamiseks.
Christopher R. C. Paul ja Ursula Toomannavad Paleosoikumi okasnahksete grupi uue kirjelduse, mis põhineb Balti regioonist leitud hästi säilinud fossiilidel.
Olle Hints ja kaasautorid kirjeldavad uut mõistatuslikku orgaanilise kestaga mikrofossiili, mis võib endast kujutada tundmatute mereliste hulkraksete mune. Uut fossiili on leitud Kesk-Ordoviitsiumi Kunda lademest üle Baltoskandia.
Sisukorra ja artiklite täistekstid leiab SIIT.
OIL SHALE
Avaldatavas Oil Shale numbris on huvitav ja lugema kutsuv artikkel Rootsi Örebro Ülikooli teadlastelt „Environmental Impact of Alum Shale Mining and Oil and Uranuim Production in Kvarntorp, Sweden, based on History Archives and Environment Monitoring Data“, mis käsitleb hästi vana ja ajaloolise põlevkivi (1942–1966) ja uraani tootmise (1953–1961) tänaseni tuntavat keskkonnamõju ulatust. Aga numbris on veel ka põlevkivi pürolüüsi protsessi soojusvahetuse numbrilise meetodi uuringul saadud tulemusi käsitlev artikkel. Lugemist vääriv on ka Eesti kukersiitpõlevkivi omaduste uuring, kus esitatakse uudsed tulemused põlevkivi termobituumeni omaduste kohta.
Sisukorra ja artiklite täistekstid leiab SIIT.