Täna täitub 50 aastat Eesti teaduse akadeemia presiidiumi otsusest rajada Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse muuseum.
Teaduste akadeemia korrespondentliige Friedebert Tuglas lootis oma kultuurikogusid teaduste akadeemiale pärandades, et tema pärastsõja-kodus Nõmmel asutatakse nende põhjal majamuuseum-uurimiskeskus. Friedebert ja Elo Tuglas olid kolinud Rootsi emigreerunud sõprade Artur Adsoni ja Marie Underi kodumajja 1944 sügisel.
Tuglas oli teaduste akadeemia korrespondentliige alates 1946. aastast ning jäi selleks ka noil süngetel aegadel, mil ta oli välja visatud tema enda asutatud Kirjanike Liidust ja kaotanud oma loomingu avaldamise võimalused. Akadeemia tugi avaldas küllap mõju ka pärast klassiku, kirjaniku ja kirjandusteadlase lahkumist aprillis 1971. Muuseum rajati akadeemia presiidiumi 28. septembri 1971 otsusega. Muuseum-uurimiskeskus asutati samal sügisel ja hoone sai külastajate vastuvõtmiseks valmis Tuglase 90. sünniaastapäevaks 1976. aastal. Küllap rõõmustaks Tuglas nüüd selle üle, et alguses temanimelise majamuuseumina, seejärel Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse osana on muuseum akadeemia tiiva all olnud nüüdseks olemas pool sajandit. Arvatavasti tunnustaks seda ettevõtmist samamoodi ka maja ehitanud kirjanikepaar Marie Under ja Artur Adson – eriti nähes alati rõõmuga muuseumisse tulevaid külastajaid ning tunnistades seal tehtavat teadustööd ja kogude hoidmist.
Praeguseks on Nõmmel, Väikese Illimari 12 asuva muuseumi kogud ka täienenud. Tuglase ja Underi-Adsoni pärandile on lisandunud Eesti Kultuurfondi Ameerika Ühendriikides kunstikogu ning kunsti- ja kirjanduskriitiku Paul Reetsi kultuurikogu. Just enne koroonapandeemiat sai olulisem osa kogudest digiteeritud – kaugkasutuse võimalustest on uurijatel, kirjandussõpradel ja Underit-Tuglast koolis õppivatel noortel omakorda rõõmu.
Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus tegutseb nüüd teaduste akadeemia juures ka sõna otseses mõttes, sest kolis sel suvel toimetama akadeemia majja Toompeale, Kohtu 6.