Septembris jõudsid lugejateni Eesti teaduste akadeemia kirjastuse teadusajakirjade Proceedings of the Estonian Academy of Sciences, Estonian Journal of Earth Sciences, Oil Shale, Linguistica Uralica ja TRAMES värsked numbrid.
Lisaks on alates 20. septembrist huvilistel võimalik kirjastuse kodulehe kaudu tellida teavitus uue ajakirjanumbri ilmumise kohta. Teavituse tellimiseks tasub külastada huvipakkuva ajakirja kodulehte, otsida üles rubriik Journal alert, teha linnuke soovitud ajakirja(de) kasti, sisestada oma e-mail ja tellimus kinnitada, vt lähemalt siit.
Detsembris ilmuvad trükiversioonis ajakirjade Proceedings of the Estonian Academy of Sciences, Estonian Journal of Earth Sciences, Oil Shale, Linguistica Uralica, TRAMES, Estonian Journal of Archaeology ja Acta Historica Tallinnensia järjekordsed numbrid. Kõik paberväljaandes ilmuvad artiklid avaldame jooksvalt meie ajakirjade kodulehtedel.
Eesti teaduste akadeemia kirjastus ootab teadusartiklite käsikirju. Rohkem infot leiab ajakirjade kodulehtedelt.
Lühiülevaated septembris ilmunud ajakirjadest:
LINGUISTICA URALICA
Linguistica Uralica septembrikuu numbris käsitleb noor, Ukrainast pärit Tartu Ülikooli keeleteadlane, praegune Helsingi ülikooli külalisteadur Denõs Teptjuk (Denys Teptiuk) ungari ja permi keelte (udmurdi ja komi) enese tsiteerimise markereid. Komi partiklit miśa ja udmurdi partiklit põj – mõlemat võib tõlkida ’nii ma [ütlesin/mõtlesin]’ – ning ungari verbivorme mondok ’ütlen’ / mondom ’ütlen seda’ kasutatakse vahendatud ütluste, mõtete ja kavatsuste edasiandmiseks (kaudne kõne). Leksikaalsete ja grammatiliste elementide vastandamisega näitab autor, kuidas nende morfosüntaktiline staatus ja mitmesugustes konstruktsioonides kasutamine võimaldab neil raamistada erinevat tüüpi kaudset kõnet.
Sisukorra ja artiklite täistekstid leiab SIIT.
TRAMES. A JOURNAL OF THE HUMANITIES AND SOCIAL SCIENCES
Ajakirja Trames värskest numbrist leiab lugeja ühe Eesti ja viis välisautorite kaastööd.
Tallinna ülikooli teadlased Karel Kulbin jt käsitlevad Covid-19 pandeemiast põhjustatud depressiooni, ärevust, tajutud ja posttraumaatilist stressi ning alkoholitarbimist Eestis 2020. aasta kevadest sügiseni. Selle uuringuga selgitati välja vaimse tervise muutused pandeemia tingimustes. Nende teadmiste abil on ühiskonnal tulevastes kriisides võimalik paremini hakkama saada.
Li Wang ja Pekka Räihä käsitlevad oma uurimuses Hiina doktorantide akadeemilist akulturatsiooni Soomes. Uuringu autorite järeldused sobivad rakendamiseks kõigis Õhtumaade ülikoolides. Ülikoolid peavad aitama Hiina doktorantidel mõista väärtusi, mis on nende ülikoolide õpetamise standardite ja normide taga. Ülikoolid peavad Hiina doktorante rohkem usaldama, et nood integreeruksid paremini ülikooli õpitavade ja -kultuuriga.
M. Durán ja C. San Juan käsitlevad emotsioone, mis on seotud sooviga minna palverännakule Santiago de Compostelasse Hispaanias. Juba kaheksandast sajandist alates minnakse jala erinevaid teid mööda Santiagosse. Sõltumata päritolust, rassist või vanusest motiveerib neid kas soov veeta vaba aega või usuline vajadus või nende kahe kombinatsioon. Teema on oluline ka meile, sest arvukad eestlased on samuti selle palvetee ette võtnud ja jalgsi läbinud.
Julen Izagirre-Olaizola käsitleb holistlikult küsimust, kas roheline turundus on oksüümoron (so teravmeelne rumalus, mis ühendab vastandlikke välistavaid mõisteid nagu kandiline ringjoon või neitsist hoor). Autor usub siiski, et roheline turundus on võimalik. See peab aitama tagada ühiskonna ja looduse kestliku arengu.
Abdulkadir Tanış võrdleb Avicenna ja Abū Hāmid al-Ghazālī arusaamist kõiketeadmisest, muudetamatusest ja ajavormilistest tõsiasjadest (tensed facts). Autor jõuab järeldusele, et Avicenna järgi Jumal ei tea ajavormilisi tõsiasju, kuid al-Ghazālī järgi Jumal teab.
Trames’i numbri lõpetab Vadym Torichnyi ja tema kolleegide käsitlus Venemaal käimasoleva Ukraina-vastase hübriidagressiooni info- ning propagandakomponentidest. Artikkel ja selle järeldused on meile väga olulised, et kaitsta end mõne naaberriigi võimalike hübriidrünnakute eest.
Sisukorra ja artiklite täistekstid leiab SIIT.
OIL SHALE
Üha raskem on täita ühiskonna kasvavat nõudlust igapäevastele toodetele ja materjalidele, mille puhul soovitakse vältida naftal põhinevaid protsesse. Fossiilsetest materjalidest loobumise asemel tuleks rohkem uurida nende tõhusat ja puhast muundamist. Ajakirja Oil Shale kolmandas numbris on ilmunud sellel teemal artikkel „Aspects of kerogen oxidative dissolution in subcritical water using oxygen from air“. Tallinna tehnikaülikooli keemia ja biotehnoloogia instituudi teadlased on uurinud tõhusaid ja keskkonnasõbralikke tingimusi, et muundada kerogeen erinevateks alifaatseteks karboksüül- ning dikarboksüülhapeteks.
Põlevkivi pürolüüsi mehhanismide uurimisest saab lugeda Tallinna tehnikaülikooli energiatehnoloogia instituudi teadlaste artiklist „Composition of gas from pyrolysis of Estonian oil shale with various sweep gases“. Artiklis on uuritud põlevkivi lagunemisprotsessi käigus tekkivat gaasi, mis võimaldab saada infot pürolüüsi protsessi mehhanismist tervikuna.
Üha rohkem pööratakse maailmas tähelepanu biomaterjalide pürolüüsile. Artikkel „Current status of co-pyrolysis of oil shale and biomass“, kirjutatud Tallinna tehnikaülikooli energiatehnoloogia instituudi teadlaste poolt, toob esile biomassi ja põlevkivi koospürolüüsi võimalikke eeliseid ning sünergeetilisi mõjusid.
Sisukorra ja artiklite täistekstid leiab SIIT.
PROCEEDINGS OF THE ESTONIAN ACADEMY OF SCIENCES
Ajakirja Proceedings septembrikuu numbris kirjutavad Abrar Hussain jt, et ringmajandus on endiselt teoreetiline valdkond. Teadlased kasutasid oma töös alumiiniumoksiidi keraamilist materjali puuvillase kanga hõõrdeteguri (coefficient of friction, COF) mõõtmiseks. COF-i mõõdetakse tekstiilitööstuse ringmajanduse toetamiseks. COF-väärtuste, deformatsioonide, kulumise ja morfoloogiate hindamise põhjal võiks alumiiniumoksiidi keraamilisi materjale kasutada tekstiilimasinate osade pinna muutmiseks. Tulemused võivad parandada ka tekstiilitoodete kvaliteeti ja vastupidavust.
Anton Rassõlkin jt on oma artiklis esitanud juhtumianalüüsi asendi määramise ja kontrollsüsteemi arendusest Tallinna tehnikaülikooli kuup-satelliitidele. Määramaks satelliidi orientatsiooni orbiidil ja selle pöörlemiskiirust, on satelliidid varustatud päikese tajurite, magnetomeetrite ning güroskoopidega. Satelliidid kasutavad kolmes teljes asetsevaid magnettõukureid ja hoorattaid pöörlemiskiiruse ning orientatsiooni juhtimiseks. Uurimustöös keskenduti kuupsatelliitides kasutatavate tajurite ja täiturite analüüsile ning TTU100 satelliidi raud- ja tarkvara arendusele. Tähelepanu on pööratud tarkvara meetodite valikule, et määrata satelliidi orientatsiooni ja hinnata kontrollsüsteemi toimimist.
Põhjavee raskmetallireostus on kogu maailmas suur probleem. Ajakirja Proceedings viimases artiklis esitavad Asif Khan jt põhjavee raskmetallide ja füüsikalis-keemiliste omaduste mitme muutujaga statistilise analüüsi. Uurimistöö läbiviimiseks võeti pinnase- ja veeproove raskmetallide ning füüsikalis-keemiliste omaduste hindamiseks Pakistanist Karaki piirkonna eri kohtadest. Globaalse infosüsteemi (GIS) abil koguti ja kaardistati 47 põhjavee ning pinnaseproovi asukohad. Uuringus keskenduti veetasemele (WT), veeallika sügavusele (WSD), pH-le, elektrijuhtivusele (EC), lahustunud hapnikule (DO), kogu suspendeeritud tahkele ainele (TDS), pliile (Pb), hõbedale (Ag), rauale (Fe) ja kroomi (Cr) parameetritele.
Sisukorra ja artiklite täistekstid leiab SIIT.
ESTONIAN JOURNAL OF EARTH SCIENCES
Ajakirja Estonian Journal of Earth Sciences septembri number sisaldab artikleid kvaternaarigeoloogia ning geofüüsika, hüdrogeoloogia ja paleontoloogia alalt.
Dace Steinberga ja Normunds Stivrins uurisid Läti tulesündmuste sagedust Holotseenis ning leidsid, et varase inimtegevuse mõju ületas loodusliku taseme alates hilisrauaajast.
Janis Karušs ja kaasautorid kaardistasid jääkreostuse levikut Lätis Inčukalnsi happetõrva basseini ümbruses, kasutades kombineeritult georadarit ning elektromeetrilist meetodit. Tulemused näitavad, et georadari ja elektromeetria kombinatsioon on tõhus vahend keskkonnageoloogilistes uuringutes.
Rein Vaikmäeja kaasautorid annavad ülevaate Balti Arteesiabasseini põhjaosa põhjavete dünaamikast Hilis-Pleistotseenis ja Holotseenis tänapäevaste teadmiste valguses. Nad järeldavad, et põhjavesi on selles regioonis kujunenud liustiku- ja kaasaegse meteoorse vee, liustiku sulavee ja muu süngeneetilise vee segunemisel.
Christopher R. C. Paul ja Ursula Toom annavad perekonna Cystoblastus (Echinodermata) uue kirjelduse, mis põhineb Eesti fossiilidel. Artiklis kasutatud fülogeneetiline analüüs võimaldas välja pakkuda uue hüpoteesi Ordoviitsiumi hemikosmitoidsete blastoidide arenguloo kohta.
Sisukorra ja artiklite täistekstid leiab SIIT.