2020. aasta lõpus ilmunud Eesti Teaduste Akadeemia Kirjastuse ajakirjad

Eesti Teaduste Akadeemia Kirjastusel on ilmunud ajakirjade uued numbrid. Ajakirjad on kättesaadavad kirjastuse veebilehel ja allolevate linkide kaudu.

Ajakirja Proceedings of the Estonian Academy of Sciences aasta viimases numbris avaldati kümme artiklit seitsmes erinevas valdkonnas: keemia, kommunikatsioonitehnoloogia, arvutuslik bioloogia, isetihenduv kiudbetoon, arvutusmatemaatika, jõuelektroonika, kaugseire ja topoloogiline algebra.

Ajakirja Estonian Journal of Earth Sciences 2020. aasta detsembrinumber tähistab Eesti geoloogiahariduse 200. aastapäeva. Geoloogia süstemaatiline õpetamine algas Tartu Ülikoolis 1820. aastal, kui avati loodusteaduste ja mineraloogia õppetool ning mineraloogia kabinet. Käesolev ajakirjanumber käsitleb erinevaid Eesti ja naaberalade geoloogilise ehituse ning arenguloo tahke alates geofüüsikalisest modelleerimisest kuni isotoop- ja geokeemia ning paleontoloogia-stratigraafia küsimusteni. Sealhulgas on erinumbris ilmunud Oive Tinni ja kaasautorite uurimus mõistatuslikust Martsaphyton moxi fossiilist, mis selle avastamisel 1925. aastal arvati vanimaks maismaataimeks, kuid selgub, et ta kuulub tegelikult loomade hulka.

 Värskest ajakirjanumbrist leiame akadeemik Ülo Lille lühikese ja konkreetse artikli, kus ta kinnitab lõplikult, et põlevkivi on lipiididepõhine kütus. Veel leiame artikleid, kus põlevkivi uurimismeetoditeks on tänapäevane 3D-modelleerimine või numbriline arvutusmeetod. Saame teadmisi Kasahstani põlevkivist ja katalüsaatorite mõjust põlevkivi pürolüüsile.

Värskes numbris analüüsivad eesti, soome ja läti autorid kiviaja asulate paiknemisloogikat, põhja-Fennoskandia kaubavahetusvõrgustikke ning lastematuste vähesuse põhjusi Läti aladel asuvates rauaaja kalmetes.

Ajakirja Trames 2020. aasta neljandas numbris on olulised kaastööd erinevatel teemadel.

Ajakirja numbri avab artikkel „Saami maastikest kui monumendist“ (Lars Rhodin ja Sun Jiuxia). See artikkel resoneerub ajakirja 2. numbris avaldatud artikliga „Pühapaikade tähistamine Eestis“ (Mare Kõiva jt). Numbri lõpetab analüüs Vene desinformatsiooni kampaaniast Tšehhi meedias: „Barnevernet varastab lapsi“ (Miroslava Pavlíková ja Miroslav Mareš). Selles numbris on veel kaalukad artiklid hallutsinatsioonidega seotud hüpoteesist (Triin Taal ja Talis Bachmann), Latgale vanausulistest (Jelena Korolova jt), Ernesto Laclaust (Janar Mihkelsaar), Saksa populistlikust parteist Alternatiiv Saksamaale (Ralf Havertz) ja Leedu kaitsekulutustest (Donatas Palavenis).

Linguistica Uralica selle aasta viimane number pakub kolme erineva uurimisala värskeid tulemusi: Lääne-Ingerimaalt 18. sajandi alguseks kadunud kohanimed, 1785. aastast pärinevate permikomi keelemälestiste arheograafiline analüüs (meie ajakirjas suhteliselt haruldane) ja udmurdi bessermani murde sihitise markeerimise korpuspõhine uurimus. 

On ilmunud uus Acta Historica Tallinnensia teemanumber, mis on pühendatud eesti ajalooteaduse käekäigule 21. sajandil.